Katariina Kivi ja vahetusõpingud Rootsis

Partnerülikool: Konstfack, University College of Arts, Crafts and Design
Periood: kevadsemester 21/22

Katariina võtab soojade sõnadega kokku oma kogemuse: “Vahetusõpingutele minek on olnud kindla peale üks viimase aja parimaid otsuseid ja ma arvan, et ma arenesin nii erialaselt kui ka inimesena selle perioodi jooksul topeltkiirusega. Ma sattusin koha peal väga toreda ja tööka klassi otsa ja see aitas kindlasti palju minu kogemusele kaasa. Poole aasta jooksul tegime väga huvitavaid projekte ja lisaks koolis käimisele tutvusin ka rohkem kohaliku kultuuri ja Rootsi inimestega. Hea tuju oli püsiv, kuid kindlasti tuli ette ka rasemaid hetki, sest välismaale minemisega tuleb pidevalt uute olukordadega kohaneda ja see võtab oma energia. Sellegi poolest arvan, et seegi kogemus on vajalik ja ei tee minu aega seal kuidagi kehvemaks. Soovitan soojalt.”

Marlene Schwindt ja vahetusõpingud Linzis, Austrias

Partnerülikool: University of Art and Design Linz
Periood: Sügissemester 22/23

Marlene annab enda kogemuse edasi nii: “Ma arvan, et minu vahetusõpingute ilu ja võlu peitus just selles linnas, kus olin – Linz. Mitte liiga kaugel Austria pealinnast Viinist, Doonau jõe ääres. Linz on imeline linn kus ülikoolis käia, see on piisavalt suur, aga siiski kodune. Rahvusvaheline, aga mitte turistikas. Ja nii palju külastamist väärt Euroopa linnu vaid rongisõidu kaugusel! Ülikool (Kunstuniversität Linz) on täpselt linna keskel, jõe ääres, ümbritsetud ilusa vanalinnaga, akendest vaated mägedele! Ja minu ühiselamu oli 15min jalutuskäigu kaugusel. Paremat asukohta ei saaks tahtagi. Ja mainimata ei saa jätta, et jõuluaeg Austrias: Linzis, Viinis, Salzburgis, Grazis… see on lihtsalt midagi erilist!! Ülikool oli ka super kogemus, õpetajad on väga vastutulelikud, inspireerivad, mitmekülgsed. Saime isegi oma stuudiod, kus töötada. Palju huvitavaid prjekte/workshope, kus sai koos luua. Ja väga palju oli rahvusvahelisi õpilasi igalt poolt maailmast.”

Anu Kadri Uustalu ja vahetusõpingud Poolas

Partnerülikool: Adacamy of Fine Arts in Warsaw
Periood: Terve 22/23 õppeaasta

Anu Kadri võtab oma Erasmus+ kogemuse kokku nii: “Käisin kahel vahetussemestril Akademia Sztuk Pięknych w Warszawies Poolas. Et lihtsam lugeda oleks, jagasin oma vastused lõikudeks.

Õppetöö: Tunnid, mida meil valida soovitati olid projektitunnid, loengu tüüpi tunde ei olnud mul üldse. Tunnid toimisid nii, et mulle anti ülesanne kätte ja iga nädal nokitsesin kodus natuke edasi ja käisin tunnis, et ette näidata, mida teinud olin. Otseselt traditsioonilisemaid õpetamisega tunde ei olnud mul üldse, seega professor ja assistent räägivad kohalikega poola keeles ja välismaalastega inglise keeles. Kuigi tunnid olid ametlikult poola keeles, siis ei olnud mingit probleemi ja sai inglise keelega vabalt hakkama.

Elamise leidmine: Kuna mina otsisin elamist 4-5 nädlat põhjalikult, siis sain endale hea asukohaga ja mulle sobiva korteri. Tahtsin kindlasti magada voodis mitte diivanil ja see osutus kõige suuremaks faktoriks elukoha otsingute puhul, sest paljudes korterites on millegipärast magamiseks just diivan mõeldud. Pikema aja peale oli sobivat kodu üsna lihtne leida, aga ka lühikese ajaga oleks kindlasti midagi leidnud ning kool saatis mõlemal semestril meililisti ka reklaame potentsiaalsete tubade jms kohta. Kool tundus selle koha pealt üldse väga abivalmis, tundus, et nad saavad vajaduse korral aidata kodu leida ja muude probleemidega aidata.

Kool: Pean tunnistama, et EKAga võrreldes ma nii palju aega koolis ei veetnud. Kui EKAs olles veetsin terved päevad koolis arvutiklassis koolitöid tegemas, siis ASP WAWis polnud sellist võimalust. Väidetavalt mingi arvutiklass seal kusagil leidus, aga lõpuks ma sinna kordagi sisse ei astunudki, vaid tegin kodutöid pigem kodust. Kuna kooli erinevad osad on erinevates majades, siis ei oska teiste osakondade kohta rääkida, võib-olla teistel osakondadel on paremad võimalused. Samuti ei ole ASP WAWil oma kohvikut/sööklat. Minu osakond (Graphic Arts) asub küll täpselt kesklinnas peatänaval, seega söögivõimalusi jagus. Millest on muidugi kahju, on see, et minu osakonnas polnud ka ühtegi kööginurkagest, kus kodust kaasa võetud süüa soojaks teha, ega ka ühtegi diivanitega puhkamiskohta, mida EKAsse tagasi tulles väga ootan ja igatsen. Koolimajas on väga kunstilembene õhkkond: seintel on pidevalt erinevate tundide tööd näitustena üleval ja üleüldiselt näeb kool välja nagu natuke traditsioonilisem kunstikool. Ka muidu on õhkkond väga positiivne: päris mitmel korral hakkasid poola klassikaaslased minu ja mu sõpradega ise rääkima ja olid väga avatud. Sõbrad tekkisid aga ikkagi kõige rohkem teiste vahetusõpilaste seast, nendega oli hea kindel koos tundi minna ja üleüldse uut kohta avastada. Samuti korraldas kool mõlemal semestril ainult Erasmus tudengite korraldatavat näitust: pidime ise näituse kontseptsiooni välja mõtlema ning teostama. See oli mõlemal korral paras väljakutse, kuid andis rohkem ettekäändeid omavahel suhelda ja kokku saada.

Tähelepanekud: Varssavi puhul tooksin kindlasti välja ühistranspordi ja jalgrattaga sõitmise võimalused: ühistranspordist on olemas bussid, trammid ja metroo (sõidab lausa jõe alt läbi!). Mis mulle kõige rohkem meeldib, on see, et bussid ja trammid avasid oma uksi ainult nupule vajutamisega, seega hoidsid talvel külma väljas ja suvel jaheda sees. Kuigi osad Tallinna trammid tunduvad sama tegevat, siis loodan, et äkki võtab Tallinn (ja kogu Eesti) selle süsteemi ise ka peagi kasutusele. Ka rattaga on Varssavis lihtne liikuda, sest kõnniteed on eamasti laiad ja rattateid on ka palju.

Poola või Varssavi kohta rohkem spetsiifilisi asju ma välja tuua ei oska, vahetussemestrile soovitan minna kindlasti. Saad uusi kogemusi, teisel koolil on kindlasti teistsugused õpetamise praktikad kui EKAl, saad tutvusi üle maailma ja nii edasi.”

Julia Freudenberg ja vahetusõpingud Taanis

Partnerülikool: The Royal Danish Academy of Fine Arts, School of Architecture, Design and Conservation
Periood: Sügissemester 22/23

Julia kogemus läbi tema oma sõnade: “Taani õppesüsteem on Eestiga täiesti teine ning seal sain kogeda kuidas miinimum vaevaga on võimalik saada maksimumtulemus. Korraga on maksimum 1-2 õppeainet. Esimesed paar kuud oli materjali moodul, kus olid loengud ehitusmaterjalidest ja ehitamisviisidest, uurisime ühte hoonet ja ehitasime valmis valitud sõlme. Järgmisena käisime nädalaks õppereisil Rumeenias, kus toimus filmimine ja Kopenhaagenisse tagasi tulles panime nädalaga filmi kokku. Järgnevatel kuudel sellest inspireerituna töötasime arhitektuurse projekti kallal ja saime paari EAP väärtuses loenguid participationi kohta arhitektuuris. Projekti tehes jaotati kõik tudengid gruppidesse nii, et näiteks meie juhendajal oli korraga neli projekti, mida ta juhendas, aga alati olid ka teised juhendajad lähedal, kellelt sai abi küsida. Minu instituudis hinnatakse väga analoogseid tehnikaid ja läbisime mitu erinevat vabatahtlikku workshoppi projekti jooksul. Suur rõhk oli ka vaimsele tervisele ning kuidas kunstimaailmas vältida ületöötamist. Üleüldine kooli õhkkond oli väga toetav ja inspireeriv, eriti kursusekaaslaste poolt. Elamise leidmine oli omaette seiklus ja lõpuks pidin semestri jooksul kaks korda kolima. Tihtipeale korraldasime Vahetudengitega ühiseid õhtusööke ja üritusi ning sain lähedaseks ka mitme kohaliku tudengiga. Erasmussemester on suurepärane kogemus saada häid tutvusi üle maailma ning kogeda, milline on selle eriala õpe teises riigis.

Anna Aleksejeva and exchange studies in Finland

Partner university: Aalto University School of Arts, Design and Architecture
Period: Spring semester 21/22

Anna looks back on the experience with praises: “The Erasmus+ exchange was super experience for me. I took a lot of courses: tried everything I wanted to get. The new building of Aalto University: Arts, Design and Architecture – Väre was opened in 2018 year. All workshops are well-equipped and opened to students for working; you can manage your time in special Aalto web-system. I lived in Aalto Campus in the Alvar Aalto building – the dormitory is situated really near from the University, about 8 minutes. You can get other dormitory in the Helsinki for example, but my choice was near from University in Espoo. The campus is in the natural zone near from the sea and forest – it is perfect place to walk/run/relax in the morning or after the long school day. The system of studies is different from EKA. You have to choose the lecture or lesson you want to participate on special period of time, so you have to manage the studies yourself in SISU system. And the participation is not guaranteed ( it is something similar to the registration for optional subjects in EKA). I tried almost all the workshops in University and took 7 different projects – got 40 EAPs. Even I got the Wanted Design “Ready to Implement Conscious Design Award” for RULPA project I did in Aalto University. https://www.wanteddesign.online/international-schools-show-2022/aalto#wood The University vibe is cool, want to come back ;)”

Santiago Ordoñez and exchange studies in Ghent, Belgium

Partner university: KASK & Conservatory, School of Arts Gent
Period: Full year 22/23

Santiago reminiscences the experience back in Belgium like this: “I had the opportunity to study at KASK in the animation department as an Eramus student for a whole year. Ghent is a small city full of students, it is also a very easy place to get around either by bike or by bus since winter is not so heavy. However, finding a place to live is an odyssey and apartment prices are often high. About the animation master’s program, there are not many classes related to animation, because it is a one-year program, where the main goal is to make your own animated short film. However, the department provides you with all the tools you need to work independently of your own goals. Also, the teachers and classmates are really great and helpful. The language has not been a barrier to communicate with anyone. In general it has been a great and valuable experience.”

Triin Vaino ja vahetusõpingud Augsburgis, Saksamaal

Partnerülikool: Augsburg University of Applied Sciences
Periood: sügissemester 22/23

Triinu mõtted oma kogemusest vahetustudengina: “Augsburg on armas väike kodune linn, suuruselt veidi väiksem kui Tallinn. Inimesed on lahked ja avatumad. Valisin selle kooli, sest tahtsin kogeda rohkem tehnilisema lähenemisega arhitektuuriharidust, et mul oleks võrdlusmoment Kunstiakadeemia kõrval. Ma ei soovita kellelgi, kes ei räägi saksa keelt, tulla siia arhitektuuri õppima, sest kursused on saksa keeles ja õppejõud paindumatud selle koha pealt. Küll aga võtsin paari ingliskeelset ainet graafilise disaini osakonnast ja seal olid õppejõud väga sõbralikud, vastutulelikud ja kursused toredad. Elamist oli väga lihtne leida, sest selle töö tegi kool minu eest ära, mul tarvis ainult oodata meili, et millisesse ühiselamusse ma saan. Siinne erasmuse tudengite vastuvõtu programm on hea, toimub palju üritusi ja reise lähisümbruses.”

Khadeeja Farrukh and exchange studies in Brandenburg, Germany

Partner university: Brandenburg University of Technology, Cottbus
Period: Autumn semester 22/23

Khadeeja sums up the experience as follows: “Classes were mostly held in person. University has a vibrant international community and good housing facility. It is located in a small city in East Germany, so I really liked the small town vibe. That is why the student community was very close knitted. There is a bar inside student housing, so there were many cultural activities that I was able to be a a part of. Much of my studies involved group work, which was not always pleasant, but at the same time, i was able to make good friends and memories.

Alina Birjuk ja vahetusõpingud Šveitsis

Partnerülikool: Zurich University of the Arts
Periood: terve 22/23 õppeaasta

Alina kirjeldab oma kogemust järgnevalt: “Eriti mõnus õppetöös on see, et esmaspäevit alati teooria ained ning kõik ülejäänud 4 päeva toimub tegelemine 1 kunstiprojektiga korraga umbes 4 nädalat ja keskmiselt iga kuu on uus projekt. See soodustas mõnusalt tegutsemist ühe eesmärgi nimel. Ülikool ise on väga suur, vist ütleks nii, et 5xEKA, kuid samas väga hubane ja hoomatav. Kursakaaslased on väga motiveeritud, tohutult enesekindlad (heas mõttes) ja annavad alati endast parima kõikides asjades. See, kas keegi hilineb või tuleb täpselt õigeks kella ajaks oleneb meil täielikult õpetajast. Ülikooli söökla on väga rikkalik ja ka kooli ümbrusesse tuleb tavaliselt mitu autot, kes pakuvad lõunat. Kogu see kandideerimise protsess ja kolimine võtab tohutult aega aga see kõik on seda väärt. Ma ütleks, et see on seni minu üks elu ägedamaid kogemusi. Kõige rohkem on see kogemus mind õpetanud mõtlema veel suuremalt ja julgemalt.”

Sigrid Barranco Ballonga and exchange studies in Portugal

Partner university: IADE – Universidade Europeia
Period: Spring semester 20/21

Sigrid sums up the experience as follows: “Classes were pressential. It has kind of hard to find accommodation and expensive. Dormitories are more expensive than a room in an apartment. It’s hard to find a good place to stay in Lisboa. The uni was fine (design university) and wealthy, there is a serigraphy workshop free to use and I think some 3d printers and so on too. The students were nice and helpful. Most of the projects are in groups. My favourite class was animation. Maybe I would have liked to go to a more artistic university. The country and city was amazing.

Valera Krinberg ja vahetusõpingud Prahas, Tšehhis

Partnerülikool: Academy of Arts, Architecture and Design in Prague
Periood: Kevadsemester 21/22

Valera võtab oma kogemuse kokku järgnevalt: UMPRUMi õppetöö oli korraldatud põhimõtteliselt samamoodi nagu EKAs. Olid arhitektuuri stuudio konsultatsioonid üks-kaks korda nädalas. Ma valisin sellise arhitektuuri stuudio, kus õppejõud oskasid inglise keelt, seega oli lihtsam suhelda ja aru saada mida tuli teha. Teistes stuudiotes ei pruugi vedada ja paljud õppejõud ei oska kahjuks inglise keelt. Ülikooli õhkkond oli super tore, kõik on sõbralikud, enamasti tudengid oskavad inglise keelt. Mu kursusekaaslased olid sõbralikud ja abivalmid, aga kõige rohkem suhtlesin teiste ERASMUSe tudengitega, kellega olen sõbraks saanud. Kõige olulisem oli mu jaoks rahvusvaheline kogemus ja seda ERASMUSe taotlemisel UMPRUMis saab kindlasti kätte! UMPRUM ja Praha üldiselt on väga toredad kohad eriti tudengitele. Üür, õlu ja erinevad kultuuritegevused ei maksa palju. Põhjus on mu arust selles, et tsehhi vabariigis on oma raha ehk kroon ja seepärast kohe soovitan teha Wise kontot ja selle kaudu saada eurodest kroone. Ja viimaseks mu soovitus kõigile, kes tahab Prahasse minna õppima – kuna Praha on euroopa keset, siis saab väga soodsalt tudengi soodustusega reisida bussi, rongiga igal pool euroopas=)

Mathilda Viigimäe ja vahetusõpingud Berliinis, Saksamaal

 

Partnerülikool: Berlin International University of Applied Sciences
Periood: Kevadsemester 21/22

Mathilda kogemus läbi tema oma sõnade: “Käisin 21/22 kevadel vahetussemestril Berliinis. Õppetöö toimus seal siinsetele arhitektuuriõpingutele üsnagi sarnaselt – iganädalaselt toimus nii loenguid, laua-kriitikaid kui ka avatud arutelusid. Kuna BI on oma olemuselt väike (u 400 tudengit) rahvusvaheline ülikool, olid inimesed ja õhkkond vägagi toetavad ja sõbralikud – kõik sealsed tudengid ning õppejõud teavad, mida tunneb vahetusõpilane uues koolis ja keskkonnas. Õppetöö formaat kujutab endast kindlasti vaba nädalapäeva (kui mitte kahte!), mis annab hea võimaluse iseseisvaks õppetööks, linna avastamiseks või puhkamiseks! Lisaks tegelevad BI ülikoolis erinevad erialad ühiste projektide kallal, mis on arnendavaks kogemuseks nii arhitektidele, sisearhitektidele kui ka graafilistele disaineritele, kes kõik töötavad semestri jooksul ühes tiimis.

Kõige toredam osa BI juures on kindlasti ühtehoidev kursus, kus kohtuvad kümned eri inimesed erinevatest kultuuriruumidest. Mina leidsin endale head sõbrad näiteks Slovakkiast, USAst, Mauritiuselt ning Israelist. Berliini ülikool ise korraldas ka mitmeid lõimumisüritusi nii koolis kui ka vabaõhu õlleaedades, samuti toimus igakuiselt veel avatud arutelusid tuntud kohalike arhitektidega.

Üldpildis võib öelda, et kool loob ise piisavalt võimalusi olla õpingutes iseseisev, kuid samas on igakülgselt toetav ja korralduslik, et pakkuda üritusi ja tegevusi kõigile!

Soovitan siiralt minna kõigil Erasmus+ vahetusõpingutele – see loob elamusi, kogemusi ja sõprussuhteid kogu eluks!

Aspasia Kazeli and exchange studies in Budapest, Hungary

Partner university: Moholy-Nagy University of Art and Design, Budapest
Period: Autumn semester 21/22

Aspasia on exchange studies in Budapest: “I did my exchange studies in MOME (Moholy Nagy university in Budapest), but I was not satisfied with the quality and the level of education. Unfortunately, most of the interesting classes were only held in Hungarian, and the only course options for animation in English were very few and extremely basic. As an MA student, I was expecting to follow the MA curriculum (as Director of Animation) in MOME accordingly. However, only when the semester started, I was informed that I will be following the BA courses, as the MA ones are only held in Hungarian. That was extremely disappointing, as the focus of MA animation studies is quite different from the BA. In addition to that, the animation department was underequipped, so there were no computers, drawing tablets, cameras, multiplanes, or even scanners. And that was to my surprise, because in my Letter of Application to the receiving university I clearly stated that I am interested in exploring animation techniques that are requiring this equipment. I tried several times to speak to the animation academic staff about this matter, but there was no support or change. On the positive side, one of the tutors agreed on supervising my graduation film for the exchange semester, which was a nice and refreshing collaboration.

Overall, I would say that Budapest is an interesting city to visit and the Hungarian countryside is beautiful. But the university of Moholy Nagy is not completely ready to fulfil the studying needs of an international student.”

Johann Ortin Õun ja vahetusõpingud Linzis, Austria

Partnerülikool: University of Art and Design Linz
Periood: Sügissemester 21/22

Johanni sõnad oma kogemuse kohta on: “Erasmus+ kogemus Austrias oli väga lahe. Alguses oli eriti lahe, sest Linzi kunstiülikoolis on tavapärane reedeti kogu kooliga pidu pidada ja koolihoones sees on baar/klubi, kus see reedeti toimus. Seal sai kohalike tudengitega suhelda ja pidutseda, samuti olid ka linnas mõned baarid/klubid kus oli ka üsna mõnus melu. Alguses oli ka kogu õppetöö koha peal ja see oli väga tore – õppejõud on sarnaselt ekale samal ajal sõbrad kui ka õpetajad ja aitavad võimalusel iga murega. Paljud ained on küll saksa keeles, aga õppejõud ja kaastudengid teevad mingi aja tagant ingliskeelseid kokkuvõtteid. Siis aga tuli üleriigiline lockdown, ja kogu õppetöö liikus veebi. Ma leian, et interneti vahendusel palju raskem loengust aktiivselt osa võtta ja eriti kui loeng pole eesti või inglise keeles. Siiski mingeid suuri muresid ei tekkinud ja tundub et saan kõik hindamised edukalt tehtud (kirjutamise hetkel on veel 2 hindamist ees). Lockdowni ajal lõppesid kahjuks ka kõik peod ja kokkusaamised, aga oma väikse erasmus+ tudengite grupiga saime siiski aeg-ajalt kellegi korteris kokku. Linzi kesklinn on üsna armas ja tore ning nüüdseks juba üsna kodune. Soovitaksin elamist otsides pigem vaadata kesklinna kanti ja väga populaarne on siin elada tudengitel WG-des, mis on n-ö tudengite ühiskorterid. Paljud erasmuse tudengid elasid ka ühikas, minul oli korter (ca 15min jala kooli). Ühistransport on siin väga hea ja kui end linna sisse kirjutada, siis ühistranspordi kuukaart on 14 eurot. Samuti käisin üsna palju ka teistes Austria linnades – Viinis, Slazburgis, Halstattis, Obertraunis, Steyris (rongipiletid on kallid, aga kui vara ette osta, siis on odav). Kõige parem osa minu arvates vahetusõpingute juures on uued tutvused nii paljudest erinevatest riikidest. Mina sain omale uued head sõbrad Türgist, Tšehhist, Hispaaniast ja ka Eestist.”

Kärt Heinvere ja vahetusõpingud Edinburghis

Partnerülikool: University of Edinburgh
Periood: Sügissemester 21/22

Kärt ja mälestused vahetusõpingutest UK-s: “Uskumatu mõelda, et ma elasin täiesti üksinda Edinburghis. Kuidagi tundus, nagu mul oleks keegi lähedane Eesti sõber kogu aeg kõrval. Et ma ei tundnud end üksinda. Tundsin end kuidagi hästi vabalt, et keegi ei tea, milline mu pere on või kus koolis käisin. Et olen nagu valge leht. Kohustusi polnud alguses üldse ja see tekitas segadust. Nagu oleks uuesti sündinud. Et mida ma teen näiteks teisipäeva õhtuti?

Ma sain aru, et igal pool on väga heade südametega inimesi ja mõistsin kui vähe ma praegu veel maailmast tean. Et ma ei ole piisavalt uurinud näiteks Lähis-Idas või Hiinas toimuva kohta. Hakkasin aru saama postkolonialismi teemadest. Enne ei puudutanud need mind üldse.

Edinburgh College of Arts asub hästi kaunis hoones. Seal on sambad, lühtrid ja antiik-skulptuurid. Intermedia eriala oli hästi vaba- ühtegi teemat ega tehnikat ette ei antud. Aga samas arendas, sest sain mõelda, et mida ma ISE tegelikult teha tahan ja miks üldse. Minu personal tutor oli hästi inspireeriv, kuna ta on koreograafia taustaga ja pärit Kreekast. Kuna olin juba pikemalt tahtnud hakata tegelema performatiivsuse ja tantsu teemadega. Pandeemia mõjutas ainult seda, et koolis tuli maski kanda ja teoreetilised tunnid toimusid veebis, videotundidena. Elamist leida oli väga keeruline ja hinnad väga kõrged. Kuna Edinburgh on Šotimaa pealinn, seal on hiiglaslik ja tunnustatud ülikool ning selle tõttu tuleb sinna linna iga aasta palju tudengeid juurde ja kortereid hakatakse sügiseks otsima juba aasta alguses. Esimese kuu elasin ühe šoti perega linna ääres, siis kolisin kaunisse ühiselamusse. Erasmuse toetus ei katnud kulusid.

Ma ehitasin endale põneva ja erinevates vanustes tutvusringkonna. Mu kaks lemmikut kohta, kus aega veeta olid Himalayan Cafes, kus sain omanikuga sõbraks ja kus alati mängiti kitarri ja lauldi.. Ning teine oli Salisbury Centre, kus käisin jooga-, meditasioonitunnis ja kogukonna lõunasöökidel. Leidsin Brasiilia klubist endale uue elu armastuse- Forró tantsu. Ja hakkasin ühte Malaisiast pärit naist Bernadette aitama tema vabatahtlikus töös. Tema oma leiutatud ettevõtmine Gifting Art Space korraldas ühes suures pargis lastele võimaluse joonistada ja kunsti teha ning jagas inimestele tasuta India toitu. Tooraineks oli prügikastist päästetud toit.

Šoti murre oli alguses natuke raskesti mõistetav, eriti inimestel, kes on mujalt kui Edinburghist. Mulle jäi külge “yes” asemel “aye” ütlemine. Ning ma ei ütle mitte “little girl”, vaid hoopis “wee lassie”.

Sain aru, et kui sa oled, lootusrikas, uudishimulik ja tunned end turvaliselt, siis võib kodu ükskõik kus olla. Eneseusku ja -kindlust tuli palju juurde! Usun, et see on alles mu välismaa seikluste algus :).”

Tetiana Dubovenko and exchange studies in Oslo

Partner university: Oslo School of Architecture and Design (AHO)
Period: Full year 21/22

Tetiana’s short summary on her exchange studies is following: “As you probably know Norway is quite an expensive country and I had some doubts if I could handle the expenses there. Prices are the only disappointment that you might have. Otherwise, Norway is an amazing place to be on Erasmus. The process of setting life in Oslo is pretty easy and SiO (student organization) is always ready to help. Besides, they organize different events where you can meet students from different universities. I live in a student house and I’m happy with my accommodation and location.

The pandemic didn’t affect the studies, however it influenced the social life in Oslo. My courses were held on the spot with close communication among the students. Some courses have field trips and I had a chance to explore the rural alpine community in the central part of Norway where we spent one-week doing research and mapping insights. Also, the international office organized hiking trips into the woods and coffee chats.

Throughout the course, you constantly emerge with nature around you and people. My mates are very supportive and kind whatever you ask them to help you. They gladly explain something to you or give feedback about your work. The atmosphere is very open and inspiring. Everyone is eager to share their findings and support you in your process. The program helps you to explore your own design approach and reflect on it while dealing with sustainability, inclusiveness, and circularity in design. Also, teachers care about your well-being and always ask how you felt about the assignment and group work.

Overall my Erasmus experience is great. If you are looking for possibilities to learn more about social innovations, regenerative design, and policy design, go deeper into cultural studies and explore approaches to design meaningful experiences I would highly recommend AHO.”

Markus Vernik and exchange studies in Umeå

Partner university: Umeå Shool of Architecture
Period: Autumn semester 21/22

Markus did their exchange studies during pandemic and the experience was following: “Best Corona Retreat there is for hands-on type of students. Located on the sunset side of the river. The school is a peaceful studio with individual tasks and windows, yet a massive powerhouse of creative thinkers and lecturers around the world. Corona made no difference – no masks, just responsibility. The city itself is small but filled with young university students just like Tartu, except everything is with a Scandinavian twist. Especially the clever local user design that can be mindboggiling even for the most consistent travelers. From the bike main roads to high-tech community houses – everything is thought through to the detail. Making my spare days with friends so stress-free and enjoyable that we actually considered not coming back. For real. The only reason you are able to read this is because we ran out of money.”

Kristo Kraav ja vahetusõpingud Zagrebis

Partnerülikool: University of Zagreb
Periood: Sügissemester 21/22

Kristo vaatab oma kogemusele tagasi järgnevate mõtetega: “Horvaatia polnud mu esimene valik, aga tagantjärgi olen ma väga õnnelik selle üle, et Horvaatiasse tulin. Riiki, kus on toredad ja sõbralikud inimesed, mõnus kliima ja vapustav loodus. Läksime Horvaatiasse kahekesi ja see tegi asja palju lihtsamaks. Elukoha leidsime airbnb kaudu. Kohapeal on ka ühika kohti ja hinnaklass jääb 80 euro kanti kuu. Üleüldine hinnatase on soodsam, kui Eestis.

Õppetöö konkreetselt Graphic Faculty osakonnas oli väga kaootiline. Sama kursuse tudengitega meil tunde koos pm polnud ja kõik tekkinud tutvused tulid Erasmuse grupi kaudu. Kõik tundub seni tore, ja ongi AGA…tulles Horvaatiasse, pane ennast valmis meeletuks paberimajanduseks, kaootiliseks ja arusaamatuks õppekorralduseks ja siinse kooli poolsete koordinaatorite vapustavaks saamatuseks. On normaalne, kui su kirjale vastatakse 3 päeva hiljem, aga saime vastuseid oodata ka nädalaid. Suhteliselt samasugune pohhuism kehtib tegelikult kõigi kohalike bürokraatidega. Seega ole pidevalt ise valvel, tähelepanelik ja surgi ise asju tagant, kui tahad, et midagi tehtud saaks.

Kui siia satud, siis KÄI IGAL POOL! Nagu mainisin, siis siinne loodus on fantastiline. Rannikulinnad nagu Rijeka ja Split on kohad, kuhu kindlasti soovitan minna. Kuna tulime siia oma autoga, siis sõitsime igale poole. Kõige põnevam reis oli kindlasti Bosnia Hertsegoviinasse. Kaks eestlast, prantslane ja koer läksid Bosniasse…kõlab nagu anekdoodi algus, kas pole? Lõbus oli kindlasti.

Kokkuvõtteks siis niipalju, et kindlasti tasub tulla. Meile jättis Horvaatia nii sügava mulje, et tulevikus näeksime ennast hea meelega siin elamas. Küll aga arvesta suuuure hunniku paberimajanduse, ligadi-logadi suhtumisega kohaliku ülikooli poolt ja kohati lombaka õppekogemusega.”

Triin Kampus ja vahetusõpingud Gentis (LUCA)

Partnerülikool: LUCA School of Arts
Periood: Sügissemester 21/22

Triinu sõnad oma vahetusõpingute kohta: “Erasmuse kohta liigub tihti inimeste lugusid, kuidas see oli nende elu parim aeg. Minust selles mõttes erasmuse poster-childi ei saa. Mina tundsin oma erasmusel, et ma olen täpselt samasugune nagu olin kodus, lihtsalt iga päev pidi pidevalt uute kohtade, inimeste ja situatsioonidega kohanema. Enne minekut sain aru – ja see on üks parimaid õppetund siit – et kunagi ei saa kõike ette teada ega planeerida, vahel peab piisama sellest, et oled enda jaoks otsustanud minna ja ülejäänu langeb ise paika. Kartsin enne, et inimesed ei meeldi. Inimesed olid kõige toredam osa. Belgias on pandeemia praktiliselt seljataha jäetud (hoolimata numbritest, inimestel on lihtsalt siiber ja kõik kannavad maski+on vaktsineeritud) ja kooli see ei mõjutanud. Ainult oma viimase eksami tegin onlines, sest saime ka ise viimasel hetkel koroona kätte. Kodust eemal õpid kõike lõdvalt võtma. Tuleb, mis tuleb.

Linn on super aga elamist on Gentis keeruline leida. Soovitan kindlalt esimesel võimalusel hakata fb gruppidest otsima, võin vajadusel nõu anda. Tudengkond on inimestena tore ja välistudengitesse suhtutakse sõbralikult, küll aga pandeemia ja online õppega on mentaliteet kannatada saanud ja EKAga võrreldes ollakse pigem loiud. Võibolla see nüüd taastub.

Kuigi ma ei ütleks, et erasmus oli mingisugune maagiline parim aeg mu elus, ei vahetaks ma seda kogemust millegi vastu, ma sain siit täpselt mida ma otsima tulin ja ma arvan, et absoluutselt kõigile tuleb kasuks niimoodi välismaal käia.”

Sigrid Barranco Ballonga and exchange studies in Cluj-Napoca

Partner university: UAD (University of Arts and Design in Cluj Napoca)
Period: Autumn semester 21/22

Sigrid words regarding her exchange studies: “The experience was good and enriching. The university is divided in fields (photography, design, graphic arts, ceramics, textile…) and every department has one building all over the city. The university system and classes work more or less like EKA. You have a project and some meetings with the teachers. Every department has its own rules and works differently. In my opinion the best department I have had classes in is the ceramic department, very close to the dormitory. I could spend time in the workshops and most of the teachers were kind and willing to help.

In other departments I felt they put the excuse of covid for sending us online projects. Despite that, they give you a lot of freedom to work in your interests.

For picking up the classes, the first days there are some meetings with the head of the departments and you tell them what classes you are interested in. Then you need to ask about the timetable and write to every teacher you wish to take the class with and they should give you all the information (sometimes they don’t reply, so keep trying or you can also talk with Doina from International Relations to solve the problem). Sometimes it’s a bit frustrating but in the end you manage the situation.

The dormitory is fine, the room has two beds, one bathroom, 1 sink and 1 mini fridge. There is a common kitchen with two ovens, 1 microwave and 8 stoves. It’s enough for all floor even though sometimes it becomes overcrowded. The monthly payment it’s around 106 euro.

Cluj Napoca is a nice city with student vibes and nightlife. There are a lot of opportunities and activities. Romania is a very natural country, so by car you can get to the mountains, hike, climb… and visit beautiful places. It’s full of awesome castles and palaces.”

Derin Baykal and her exchange studies in Berlin

Partner university: Weißensee Academy of Art Berlin
Period: Autumn semester 21/22

Derin on exchange studies at Weißensee: “Yes, the pandemic has affected the ongoing education, however since the main course I took was a group work based, I continued to work on the project with my friends on site, too. Also, the school was open all the time. In Weissensee, the course system is a bit different than I was used to in EKA. There is one main project and different intense courses/ workshops that you have to complete in a week or a few weeks. The official language of the school is German, however it wasn’t really difficult for me since people translated the main important things and also although many professors could speak English very well, there were some who couldn’t fluently. Regarding the accommodation, yes I was staying in Berlin and it is difficult to find a place before moving in here but the school international coordinator was quite helpful in this. I didn’t have difficulty but I know some people who had before. The school doesn’t provide any accommodation please such as dormitories or residences. I think what the school provides and the students are super cool and relaxed. There wasn’t any stress and I felt really free, however sometimes this may lead to a confusing situation, such as the school communication was a bit different. There is a website called Incom which resembles the system of Facebook which was a bit difficult to comprehend to me.”

Vahetusõpingud Turus

Partnerülikool: Turku AMK
Periood: Sügissemester 20/21

“Isegi pandeemiaolukorras oli vahetuskogemus suurepärane: eelkõige seetõttu, et ma ei läinudki sinna otsima elavat seltsielu – takistusi tavalisele pidudeküllasele Erasmuse elule oli ju ette aimata – vaid võtsin seda kui võimalust uues keskkonnas rahulikult iseenda ja oma loominguga tegeleda. Soomes möödus pandeemiasügis küll märksa rahulikumalt kui Eestis: kuigi nõuded olid kohati rangemad kui meil, olid nakkusenäitajad madalad ning koolis kohal sai käia terve semestri, nagu ka koolisööklas (väga hea soodne söök!), lihtsalt väiksemate rühmadena ja maske kandes. Mõnes ülikoolis oli küll nakkuspuhanguid ja need suleti ajutiselt, ent reageeriti alati kiiresti ja kool avati mõne aja pärast jälle. Turus õnnestus seda õnneks vältida. Palju käidi tudengitele peale, et ka vabal ajal mitte pidusid korralda jne ning kõik ringreisid ja suuremad üritused jäid muidugi ära, mis kindlasti valmistas paljudele meelehärmi, ent introverdina sobis mulle kenasti. Üldiselt oli vahetustudengeid kunstiakadeemias ainult kaks, ent teiste osakondadega kokku ikka piisavalt, et kaastudengid said sõprusi sobitada ja ühiselt aega veeta.”

Laura Ruuder ja vahetusõpingud Bergenis

Partnerülikool: University of Bergen
Periood: Terve õppeaasta 20/21

Laura on oma kogemuse kohta kirjutanud järgnevalt: “Vahetus Bergenis on olnud piiritult avardav. Kogemus siinses koolis on andnud mulle hoopis uue arusaama iseseisvusest ja vastutusest oma kunstipraktikas. Vaatamata olukorrale maailmas, on minu kogemus Bergenis olnud nii seiklust täis ja külluslik, et otsustasin veel üheks semestriks siia jääda. Üht tean nüüd kindlalt – kõike võib, midagi ei pea.”

Villem Sarapuu ja vahetusõpingud Gentis (KASK)

Partnerülikool: KASK & Conservatory, School of Arts Gent
Periood: Terve õppeaasta 20/21

Villemi mõtted KASKis veedetud perioodi kohta: “Kooli õppetöö on eraldatud koodidega – roheline, kollane, oranž, punane. Semestri alguses oli veel ”kollane” kood, mis tähendas et kogu õppetöö toimus kooliruumides. Mõne aja pärast sisenesime ”oranži” ning teooriaained ja ”minor subject” toimusid veebi kaudu. Kool oli suletud terve novembri ning kõik projektide ülevaatused ning tunnid toimusid veebi kaudu. Õnneks oli seda perioodi vaid kuu aega ja hetkel käitume punase koodi järgi, mis tähendab et teooria ja ”minor subject” on veebis, projektide ülevaatused on väiksemates gruppides. Koolis kohapeal viibimine on hetkel väga suur privileeg, kuna paljud mu tuttavad ei ole septembrist saadik koolis saanud käia. Tuttavate leidmine polnud probleem, kuna mul olid siin samas linnas juba mõned tuttavad, kes olid teinud oma Erasmuse välisõpingud Eestis. Lisaks leidsin kiiresti sõbrad enda osakonnast, kuna tunnid toimusid koolis. Veidi kurb oli see, et kooli poolt ei organiseeritud Erasmuse tudengitele ühiseid tegevusi. Vahetusõpingutele tasub minna igal juhul, kui tunnid toimuvad osaliselt kooliruumides. See oli ka suureks faktoriks, miks otsustasin pikendada oma Erasmuse välisõpingute perioodi.”

Laura-Maria Vahimets ja vahetusõpingud Linzis

Partnerülikool: University of Art and Design Linz
Periood: Terve õppeaasta 20/21

Laura-Maria mõtted on kogemusest: “Kui oktoobris Linzi saabusin oli olukord hea. Saime tutvuda teiste Erasmuse tudengitega- käisime tihti väljas koos aega veetmas ja saime üksteisega ruttu lähedasteks. Ka ülikoolis tekkisid ruttu uued tutvused- nii õppejõud kui tudengid olid väga sõbralikud ja soovisid kohe tutvust luua. Mõni õppejõud oli nii vaimustunud erasmuslastest, et muutis ühe, mitte saksakeelse kõneleja nimel terve kursuse inglise keelseks ja sama tegid ka teised kursusel osalejad. Teistel juhtudel viisid õppejõud tundi läbi saksa keeles ja vahepeale selgitasid mulle kõike uuesti üle inglise keeles. Seega oldi minuga, kui mitte kohalikku keelt rääkivaga, väga vastutulelik. Ülikool pakkus ka kõikidele erasmuslastele võimalust osa võtta saksa keele kursustest, millest kõik erasmuslased ka osa võtsid. See oli väga suureks abiks, et keskkonnas paremini toime tulla ja oli ka üks lõbusamaid tunde- pandeemia ajal oli see meile kui iganädalane erasmuslaste kokkusaamine, kus üksteist näha saab ja saksa või inglise keeles juttu rääkida. Seega olid keeletunnid ühed mu lemmikud ja raudkindel soovitus! Kui pandeemia pärast ülikool kinni pandi, läksid kõik kursused kaugõppeks üle ja ligipääs ülikooli suleti. Osa kursuseid ei saanud jätkata, sest nende nimel oli vaja füüsiliselt kohal olla, aga enamasti üritati kõike internetti kärpida (isegi aktimaal jätkus zoomi vahendusel). Algul oldi uue korraldusega veidi hädas, sest polnud aimu kui kaua nii jätkame, aga lõpuks muutusid online tunnid väga mugavaks ja saime kursusi ilusti jätkata. Osa projekte küll muudeti või lükati järgmisesse semestrisse, sest nende teostamiseks oli vaja ligipääsu töökodadesse, aga see ei heidutanud tudengite meelt. Peale selle tekkis pandeemia tõttu rohkem vaba aega, mis andis võimaluse rohkem iseseisvalt töötada ja oma projektidele keskenduda. Seega kokkuvõttes möödus pandeemiaaegne õpe väga rahulikult ja mugavalt, et võiksin vabalt õpet niiviisi jätkatagi.”

Vastuvõtva ülikooli kohta on Laura-Marial öelda vaid positiivset: “Kokkuhoidev ja sõbralik. Täielikult vaba ja kõiki stiile toetav multikulti atmosfäär.

Kelli Puusepp ja vahetusõpingud Andaluusias

Partnerülikool: ESADA (Escuela Superior de Arte y Diseño de Andalucía)
Periood: Sügissemester 19/20

Kelli kirjutab oma kogemusest järgnevalt: “Ma ei seadnud endale kõrgeid ootusi. Kõik läks täpselt nii plaanipäraselt, et ma olen elus ja terve, tänulik ning suure kogemuse võrra rikkam. Hirm ajalises plaanis,,kaotatud’’ semestri ees, mille võrra kooli lõpetamine tervelt aasta jagu edasi lükkub, on muutunud õnnetundeks, et mulle on antud võimalus sellisel viisil kasvada. Astuda sedavõrd suur samm enese arendamiseks, hüpates pea ees võõrasse keskkonda igasuguste ootusteta, on miski, mille eest jään endale arvatavasti pikaks ajaks tänu võlgu.

Kõige rohkem tunnen, et 5 kuud välismaal oli aeg iseenda tundma õppimiseks. Võõras keelekeskkonnas ,,uppumishirmuga’’ võideldes sattusin nii naljakatesse olukordadesse, et siiamaani paneb muigama. Puhtalt juhuse tahtel õigel ajal õiges kohas olles komistasin inimeste otsa, kellelt väga palju õppisin. Kõige enam jäävad mu südamesse Erasmuse-aegsed kursusekaaslased ning usun senini, et neis voolab tavapärasest kuumem veri!

Peamised tähelepanekud, millele 5 kuu jooksul kinnitust sain:

– Räägi sellest isegi siis, kui see tundub ebaoluline.
– Ma olen eestlane! Kõik, mis puudutab täpsust, reegleid või kokkulepetest kinni pidamist – Raske olla teistmoodi, kui eestlasele kombeks.
– Selleks, et pakkuda teistele parimat, tuleb esmalt endaga hästi läbi saada.
– Keel ei ole suhtlusbarjäär. Kuid tahtejõud sealjuures on individuaalne.”

Granadas asuva partnerülikooli, Escuela Superior De Arte y Diseño De Andalucía kohta on Kellil samuti ainult häid sõnu:

Kursusekaaslasi, kellega ühiseid õppeaineid läbisime, iseloomustab suur ühtehoidmine. Esikohale on seatud omavaheline läbisaamine, mis kajastus tugeva pinnana ka nende õppeprotsessis. Kuna partnerülikoolis õpib piisavalt väike arv tudengeid, siis teineteist enamasti tuntakse ning ka professoritega ollakse pidevas suhtluses. Tore oli näiteks see, et kui viimane tund lõppes kell 21:30, siis otsustati tihti üheskoos professoritega baari ,,pingeid maandama’’ minna. Kursusekaaslased ei konkureeri, vaid teevad tihedat koostööd. Neljal erialal õpib ligi 300 tudengit, kes on asjast siiralt huvitatud ja näevad parimate teadmiste nimel vaeva. Üheks põhjuseks on nende sõnul see, et kõrghariduse eest tuleb head summat raha välja käia ning seetõttu on ka eriala valik põhjalikult läbimõeldud.

Juulia Aleksandra Mikson ja vahetusõpingud Küprosel

Partnerülikool: Frederick University
Periood: Sügissemester 19/20

Juulia on oma kogumuse kohta kirjutanud nii: “Käisin vahetusõpingul Küprosel Frederick University’s ja õppisin seal Department of Fine and Applied Arts-Fashion Design and Image. Ülikool on väga mitmekesine seal leidub kõike, alustades meditsiinist ja inseneerikast ja lõpetades ärinduse, sotsiaal alade ja kultuursete õpingutega. Kuid võib öelda, et see ei ole päris kunstiülikool vaid pigem on ülikooli tugevamad küljed inseneerika ja sellega seotud teemad. Rõhutan, et minu vaade ülikoolist on väga subjektiivne kuna õppisin ainult ühel erialal(Fashion Design and Image) ja ei puutunud väga kokku teiste eriala esindajatega. Sellegipoolest jäi silma, et tegu on pigem teaduslikkude suunitlustega ülikooliga.

Minu perspektiivist vaadates ja võrreldes Fredericku moeeriala EKA moeerialaga oli sealne õpe pigem rahulik ( tasa sõuad kaugele jõuad). Sellegipoolest ei saa ma võrrelda täielikult seda eriala EKA moeerialaga kuna ise olen tekstiiliosakonnast ja võrdlus toimus minu kokkupuutest sõpradega kes käivad praegu EKAs moeosakonnas. Näiteks kestab moeeriala seal neli aastat ja selle käigus peaksid nad omandama kõik vajaliku, nagu lõigete tegemine, kleidid, mantlid, aksessuaar jms. Sellel hetkel kui viibisin seal sain ma valida erinevate kursuste õppeaineid mis mind huvitasid. Ja see oli väga arendav minule kui tekstiili teise kursuse tudengile. Õppisin seal tegema kleiti ja selle lõike tegemist ja samuti koti otsast lõpuni valmistamist. See oli arendav kuna EKAs kahjuks minu osakond sellist võimalust ei paku.

Tunnid olid ülesse ehitatud nii, et kõigepealt on õpilasel kõvasti aega oma kontseptsiooni loomisele ja siis tuleb see valmis teha. See oli hea, et kõvasti aega on aga samas muutus see ka natuke heietamiseks kus sa muudkui arendad teoreetiliselt oma asja aga lõpptulemuse tegemiseks ei olnud enam nii palju aega. Samas saan ma aru kuna tegu on siiski lõunamaaga ja eks see olegi pigem nii, et kui tund kestab kolm tundi siis selle vahepeal on kohustuslikud pausid umbes 15-25 minutit ja neid on kaks korda. Töö käis seal enamasti tunni ajal ja kui sa said kõigega tunni ajal valmis siis järgmisel päeval jätkati seda tunnis. Kodutöid ja peale tunde koolis istumist ja meeleheitlikult millegi kiirelt valmis saamist ei olnud. Teinekord olin ainuke kes jäi natukene kauemaks kooli, et mõned asjad kiiremini valmis saada. Muidugi teoreetilistes ainetes pidi tegema ka kodus asju. Samuti oli nende jaoks oluline, et moodboard on tehtud käsitsi ja et sellega on vaeva nähtud kasutades erinevaid materjale aga mitte kasutades arvutit ja erinevaid arvuti võimalusi nagu photoshop.

Kuna pöörati rõhku, et sul on ilus käsitsi tehtud sketchbook ja moodboard siis tegelikult tudengid ei osanud väga värve kokku segada ja joonistada kuna neile on kõikide nende aastate peale määratud umbes üks kursus joonistamist ja maali. Sellegipoolest jäin mina oma õppeainetega vägagi rahule kuna sain EKAst hea pagasi nende ainete eelduseks.

Mis mind vaimustas oli võimalus mitu korda nädalas kasutada kooli jõusaali kus oli väga tore treener. Samuti võtsin osa aktiivselt kooli spordiosakonna poolt korraldatud väljasõitudest.

Teiseks räägiksin sealsest Erasmuse tudengite kultuurist ja kohast kus elasin. Esiteks läksin elama Erasmus house’i, mis oli Nicosias ja väga lähedal mu ülikoolile ja see oli üks põhjustest miks ma selle üldse valisin. Pärast esimest nädalat selles majas elades sain ma aru, et see oli mu üks suuremaid vigu mis ma tegin. Maja oli suur ja seal elas minuga koos veel seitse inimest. Algul lepingut tehes mõtlesin, et on tore kui mu ümber on veel erinevaid tudengeid ja elu käib aga kuna minu tuba sattus olevat esimesel korrusel ja kõige keskel siis see oli pigem kohutav. NB: kui sa mõtled kunagi maja teiste tudengitega jagada ja sa ei tunne neid siis alati vali tuba, mis on kõige kaugemas otsas elutoast, köögist ja rõdust. Sest sellel hetkel kui valisin tuba ei arvanud, et see nii suurt rolli võiks mängida. Kui oleksin elanud mujal, vähemate inimestega või kasvõi teises toas kuhu poleks kõike kostnud, siis oleks mu kogemus kindlasti teistsugune. Aga sai tehtud valik kuna jäin otsustamisega hilja peale, siis tundus see siiski parim variant sellel hetkel. (Järgmisel korral tean, et alati on rohkem variante ja lihtsalt see on mu enda laiskuse taga kinni kas võtta esimene pakutav või uurida edasi). Sellegipoolest sain ma hea ülevaate tudengite mentaliteedist ja nende valikust,miks just sinna kanti sai õppima mindud. Nimelt olid enamus Erasmuse tudengeid seal selle tõttu, et tegu on sooja maaga, alkohol on odav ja pidu käib 24/7. Ma ei arvanud, et midagi sellist ees ootab. Kuna minu majas oli veel seitse tudengit peale minu ja nende kõigi ühine tegevus oli alkoholi tarbimine ja pidude korraldamine meie majas, siis kahjuks ei võetud mind väga kuulda sest olin vähemuses. Minu olukorras oli kõige raskem see, et kui mindi peole olgu see siis nädala keskel või mitte, siis öösiti tuldi alati tagasi majja suurema seltskonnaga ja pidu jätkus meie majas kuni hommikuni. Aga kuna ma ennist mainisin, siis minu tuba oli kõikide kohtade keskel ( köök ja elutuba olid minu ukse taga ja samuti rõdu, kus peeti pidusid hiliste hommikutundideni) siis ei olnud mul seal väga võimalust magada. Ning kuna nendel purjus inimestel puudub empaatia siis minu palveid võtta vaiksemalt, või minna oma tuppa pidutsema eirati. Ja kuna ma olin üks ainukestest, kellel olid iga päev tunnid kella 8.30 siis ei suudetud samastuda. Samuti kuna minu prioriteediks ei olnud pidutsemine ja alkoholi tarbimine siis ei saanud teised majakaaslased aru, et magamine on üks olulisi aluseid kvaliteetsele elule. Peale selle, et mul tekkisid ärevushäired ja raskus uinuda sest iga hetk võivad nad peolt koju tagasi laekuda ja jälle ei ole võimalik magada, siis üldjoontes ma armastasin Küprost kui väga ilusat oaasi Vahemere keskel.

Minu otsus sinna minna oli teistsugune. Mind huvitas sealne kultuur, poliitiline olukord, loodus ja võimalus õppida pool aastat teist eriala. Küpros on üks väga ilus maa, mis inspireerib nii vaimselt kui ka füüsiliselt asju ette võtma. Ma käisin paljudes kohtades ja iga korraga ma armusin aina rohkem. Sügise poole olid ilmad veel väga soojad ja sai käidud palju kordi merd nautimas (samuti ma hakkasin seal taaskord tegelema purjelauatamisega, mis oli vapustav). Teisalt on sealne loodus tõesti vastupandamatult ilus. Mäed ja rannad, ilusad vaated, mida joonistada ja nautida ka ilma jäädvustamata. Ilusad kuid rasked matkarajad mägede keskelt. Vaated mis matavad hinge ja teevad elu täisväärtuslikuks.

Samuti on sealsed linnad väga ilusad. Kuna mina elasin Nicosias siis seda avastasin ma kõige rohkem. 1974 aasta konflikti tulemusena okupeerisid türklased pool saarest ja selle tulemusena jäi pool Nicosiast samuti okupeeritud alasse. Õhtuti jooksmas käies oli naljakas kokku puutuda olukorraga, kus sul ei olnud lihtsalt võimalik edasi minna, sest ette tuli okastraatidega ääristatud aed ja sealt edasi hakkas eikellegimaa. Jalutades Euroopa Liidu poolel oli tunda vana Kreeka hõngu segunenud erinevate kultuuridega, kes on Küprost läbi ajaloo vallutanud. Kuid minnes üle piiri okupeeritud poolele (Põhja-Küprosele) siis oli tunda kohest keskkonna muutust, sest sinna enam Euroopa Liidu jõud ei ulatu ja Türgi mõjutus sellele alale on ilmselgelt suurem. Sellegipoolest oli see üks huvitavamaid kogemusi, kui sa näed sama linna aga täiesti teises valguses.”

Katariina Mustasaar ja vahetusõpingud Aarhusis

Partnerülikool: Aarhus School of Architecture
Periood: Sügissemester 19/20

Katariina jagab oma kogemust järgmiselt: “Avastasin endas omadusi, millest mul polnud aimu. Muutusin paremaks suhtlejaks, seda nii keeleliselt kui emotsionaalselt. Iseseisvusin, sest pidin teises riigis ajama asju, mida polnud isegi kodus teinud (see kasvatas enesekindlust). Sain ülihäid sõpru igast maailma otsast, kellele saab alati külla minna. Veetsin huvitavaid nädalalõppe reisides ja pidutsedes. Õppisin uusi keeli. Minu arusaam arhitektuurist muutus. Sain teistelt uusi teadmisi ja oskusi ning õppisin enda teadmisi edasi andma. Sain oma keelt ja kultuuri tutvustada inimestele, kes polnud kunagi eestlast kohanud. Mu lemmikhetked olid ilmselt need, kui avastasin, et kohalikud on mind täielikult omaks võtnud ja maailm on väike.”

Ingrid-Helena Pajo ja vahetusõpingud Itaalias

Partnerülikoolid: ISIA Urbino; Accademia di belle arti di Roma
Perioodid: Terve õppeaasta 19/20; Sügissemester 16/17

Ingridi mälestused oma perioodist Itaalias: “Erasmus viis mind mõned aastad tagasi Rooma graafikat õppima, sealne elu võlus ja inspireeris, poetas minusse igavese igatsuse Itaalia järgi. Nii leian end siit ka praegu – käesoleval aastal õpin Urbinos, väikeses mäepealses ülikoolilinnas illustratsiooni. Nii huvitav on olnud nendesse kohtadesse sisse elada – erinevused saavad millekski tuttavaks, võõrad näod kodusteks. Maailm mahub peopessa. Ning peas on nii palju mõtteid, mida luua, ja kuidas elada. Igaljuhul on mujal olemine igatpidi seda väärt.”

Lisaks iseloomustab mõlemat partnerülikooli eraldi veel järgnevalt: “Accademia di belle arti di Roma õpetas kannatlikkust, töötama iseseisvalt ning rohkelt kohvi jooma; ISIA Urbino on väga kogukondlik, ning kõik on südamega asja juures.”

Eleri Paatsi ja vahetusõpingud Kaunases

Partnerülikool: Vytautas Magnus University
Periood: Kevadsemester 18/19

Eleri vaatab oma vahetusõpingutele tagasi järgnevate sõnadega: “Jään oma Erasmus perioodile alati tagasi mõtlema naeratus näol. Leidsin palju sõpru, keda olen juba mööda Euroopat külastamas käinud. Samuti leiavad paljud minu ülikoolikaaslased tee Eestisse. Kogu periood andis suurel määral vabadust mu ellu. Õppisin palju erinevatest kultuuridest ja saavutasin palju eesmärke just isiklikus plaanis.”

Lisaks tutvu Eleri blogiga, mida ta pidas Erasmus+ õpirände ajal:
https://eleribaci.weebly.com/vahetusotildepingud